Kohatäide

Tere!

Alustan siis kohe. Olen nüüd kuu aega ülepäeviti füsioterapeudi poolt antud harjutusi teinud. Läheb vist aega…muutusteks. Igal juhul harjutusi teen edasi.

Vahepeal oli My Fitnessis tore “Sõber trenni” kampaania, ma kohe lunisin sõbrannalt viis piletit endale. Esimesena käisin MyBeat trennis. Seal ma tundsin küll end ELAVANA! Kõik see muusika ja trummipulkadega löömine. Hea trenn pingete vabastamiseks 🙂 Minu üllatuseks mul põlv nii hullusti ei valutanudki, kui eeldasin. Hea! Teisel korral tegin oma füsioharjutusi ja paar harjutust kõhule. Peale seda kõndisin linnas ringi. Mis meeletu põlvevalu…Kolmandal korral käisin toningus ja tegin oma füsioharjutusi otsa, neljandal korral ei läinud ja viiendal korral käisin stepi trennis ja taas füsio otsa+kõhule ja seljale harjutusi. Selline oli siis minu aktiivne treening!

Joogas ma hetkel ei käi enam, sest 1x nädalas jooga on tegelikult mitte edasi viiv, kahest korrast oleks juba hea. Nüüd ongi mul mõtlemiskoht, kus/mis jätkan? Variandid on natuke ujuda, seljatrenn, liituda mõne soodsama spordiklubiga. LemonGym hetkel ei tule kõne alla, sest ma tahaksin rühmatrennides ka käia ikka. Eks näis 🙂 Jõusaalist ma ainult ära ei ela, teisi emotsioone ka vaja 🙂

Oma cv saatmistest nii palju, et ühte kohta ma ei sobinud, sain eitava vastuse. Selle “suure ampsu” kohta pole ka nagu midagi kuulnud…koguaeg on “application under review”. Nad ei pidanudki kõikidele vastama, isegi “Ei” vastuseid mitte. Aga selge on see, et Noored Kooli kandideerisin ka 🙂 Üks päev ootavad mind ees igasuguseid testimised. Põnev ja samas hirmutav!

Soetasin endale Taaskasutuskeskusest P. Coelho raamatu “Alkeemik”, kuid inglise keeles. Ma mõelnud seda raamatut juba pikemat aega uuesti lugeda. Mõtlesin osta/laenutada. Aga näed, olin õigel ajal Taaskasutuskeskuses. Raamatute soetamine on nagu haigus :D, õnneks külastan tihti raamatukogu. Mõned proovin leida osta.ee keskkonnast või mujalt. Vaikselt alutasin O. Kiivika “Visa hing” lugemist….Ja nagu ikka on mitu raamatut pooleli ja veel rohkem ootamas lugemist 😀

IMG_3886.JPG

Reedel plaanisin, et laupäeval võiks minna crossfit proovitrenni. Mida lähemale reede õhtu saabus, seda selgemaks sai, et kurguga mingi jama. Hääl kadus ka ära. Öösel, kui kaaslane magama tuli, siis mu hääl oli küll nagu kuskilt tõrre põhjast 😀 Täna on juba tagasi. Mul tekkis hirm, sest eelmine kord algas samuti kurgust ja oma püsimatuse pärast lõppes see põskkoopapõletikuga. Reedel olin ainult paar tundi tööl. Kõige kehvem oli see, et hommikul unustasin kurgusprei ka koju. Koju tulles tegin tööd edasi 14-23ni. Sattusin hoogu, aga see oli hea hoog. Mõtlesin siin, et vot, kui tähtis on trenni tegemine või siis igasugune värskes õhus liigutamine. Sel ajal, kui ma käisin jooksmas, ka talvel ja liikusin rohkem, mul polnud mitte mingeid külmetusi….

Eile oli kena ilm, kõndisin. Nägin kahte jooksjat ja ühte kepikõndijat. Natuke nukrust tuli sisse, nähes jooksjaid…Mis seal ikka! Pea püsti!

Minu viimase nädala aja mõtted liiguvad sellise ütluse põhjal: loodus ei salli tühja kohta.

Täidame siis selle tühja koha!

Aga kuidas teed seda Sina?

Olge hoitud!

 

 

Advertisements

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde

IMG_3801

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta ära,
saab ta su omaks.

Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.

Hind selgub hiljem.

Autor: Doris Kareva

Mulle väga meeldib see luuletus. Lugesin seda jõulude aeg ka jõuluvanale 🙂

Tegin 2017 aasta viimasel päeval harjutusi oma jalgadele (füsioterapeudi antud), lisaks kummilindiga tõmbamised biitsepsile ja juutuubist võtsin ühe 10 min video kõhulihaste harjutusteks. Super ju! Eelmine päev sõitsin ka jalgrattaga 6+ km. Ja sõidu ajal tuli isegi päike nii välja korraks, et ma olin valgusest pimestatud lausa 😀 . Vahepeal igatsen rattasõitu, aga lögaga, lumega ja libedaga ei sõida. Mõtlesin isegi aasta viimasel päeval jooksma minna, kas või 3 km…aga ma loobusin, sest mul isegi natukesest kõndimisest põlv valutab ju….

Ei teinud ma mitte mingeid lubadusi rohkem liigutada või mis iganes lubadusi….Ei hakanud end koormama. Pärast pettumus endale ja veel hullem, kui teistele…Võtan rahulikult.

Saadan täna avalduse ka kandideerimaks ühte töökohta. Suur amps! Aga kaotada pole midagi!

Aastavahetus oli rahulik. Olin autojuhiks. Parem mulle. Peale ilutulestikku läks plaan hoopis teistmoodi, kui mõeldud. Vähemalt minu ja mu kaaslase jaoks. Läksime hoopis ühe inimese juurde, kes oli täitsa üksi (oma soovil ikka) ja tal oli hea meel, et leidsime “tee” tema juurde. Hiljem sai ta linna viidud.

Eile tegin sellist maiust nimega rocky road. Uhh! Tõeline magusalaks!

 

Kodus sai pead vangutatud, et kuidagi oli meil kapis kokku 5-6 kooki/torti!!! Appi!!! Mina neist tegin kaks, kaks poe oma ja kaks veel kodukootud kooki, mida külalised tõid. Poe omasid polegi proovinud, sest need kodukootud olid nii head!

24. detsember “hingasin sisse” J. Parve raamatu “Mees”. Lugesin seda vist 4h….Hea raamat! Soovitan! Mulle meeldis. Järgmisena tahan lugeda Ott Kiivikase raamatut. Ahjaa, sattusin vaatama sellist dokumentaali “Pumping iron”, 1977 a. film, Arnoldist ja muudest jõujuurikatest. Soovitan! Peale seda meenutasin, kuidas ise rassisin 4-6x nädalas jõusaalis käia ja voolida oma keha. Lisaks toitumine. Mitte küll kaalulangetuseks, vaid suunaga bikini fitnessi poole….Hea meenutus!

Täna hommikul sai söögilauas arutletud natuke, et pole ammu kartulit söönud/teinud kodus. Mitte, et seda nüüd tõesti igapäev peaks sööma või mis iganes. Mulle krõbedad prae- ja ahjukartulid meeldivad väga. Kuigi jah, polnud nii ammu midagi, jõuludeaeg ju sai kartulit natuke söödud. Aga just kodus…..Ma ei teagi, mis me sööme 😀

 

Soovin uute aastasse kõigile seiklusi, rohelist muru ja vitamiine! Aitäh!

 

 

Põmm, pikali!

Mul on põskkoopapõletik! Esimest korda elus. Vot, kus lugu.

See on see, küll-ma-puhkan-millalgi tulemus. Loomulikult suutsin ma tõbise olekuga veel tööl ka käia, kuupäev oli kukkumas ja kuklas!

Olen siis see nädal rahulikumalt olnud, kodus tööd teinud 😀 Ma ei püsi üldse pudelis kohati, et lõõgastuda, vaadata hunnik seriaale, lugeda silmi punaseks 😀 või midagi muud.

Lappasin just enne poereklaami. Sefiiritort oli seal! Kohe tekkis sefiiritordi isu! Nüüd kraabin seinu kodus 😀

Igal juhul on mu põlvesaaga selline, et käisin soovitatud füsioterapeudi juures, kes siis TÕSISELT uuris mu põlvi. Leidis mitu asja, mida keegi varem polnud leidnud või isegi vaevanud kontrollima. Plaan näeb ette, et teen harjutusi 3-4x nädalas ja nii pool aastat, et oleks aega mõjuda. Loodan parimat ja endast ka! Sõltub see ju kõik minust. Harjutused peavad saama rutiiniks.

Liigutamine on null. Ujuma ei ole saanud, joogatanud ei ole ja seljatrenni skoor on ka null. Ehk jaanuar tuleb etem 😀

 

Olge terved!

Ingver ja kuldtähe salv

Hei-hei!

Lõpuks püüdis mingi pisik mind kinni ja murdis maha! Eile olin juba kehvemas seisus, aga see eest suutsin mõningaid harjutusi teha, mis füsioterapeut andis, kaks harjutust kõhulihastele ja viis päikesetervitust. Need harjutused tegin päeval ära, siis veel oli jaksu. Algas kurguvaluga (eluaeg probleemne) ja lõi ühte ninasõõrmesse välja :D, kulub salvrätte ja need aevastamised. Igaljuhul sain kuldtähe salvi ja ingverit. Ravin seest ja väljast.

Täna pidin ka füsioterapeudi visiidi tühistama, poleks viisakas olnud sinna sellises seisus minna. Järgmine nädal uuesti. Igaljuhul on põlvesaaga nii kaugele jõudnud, et käidi välja idee – vereplasma süst. Polnud varem kuulnudki. Kokku kolm süsti ja maksta tuleb omast taskust. Ma siin raha jätaks välja. Nimelt ma kahevahel: ühtepidi lahendaks see ehk mu probleemi, teisalt tekitab selline idee tõrget. Sellepärast tahtsingi veel lisaarvamust füsioterapeudi käest. Et kas nüüd on see faas, kus süsti vaja?

Vahepeal käisin sellises trennis nagu selg+venitus, küll oli hea! Enamus naisterahvad olid seal kuldses keskeas 😀 Hea aeglane trenn, kus selg sai nn kosutust 🙂

Pole kaks päeva õue saanud! Hea küll, pole ju hullu! Ravima peab ja ennast hoidma. Selg on küll voodirežiimist haige, vahepeal olen niisama toas ringi jalutanud ja kassiküüre teinud ning õlaringe.  Lugenud olen ka.

80A93E2A-5ED6-4043-87A4-1309285E1292

Lektüür

Lugeda mulle meeldib.

Näen nagu tont välja 😀 dressipüksid, t-särk ja mingi kampsun. Õnneks hommikul jaksasin oma sasipusased juuksed kammida ja patsi panna. Nina kreemitan ka iga hetk, muidu hiljem punanina. Üldjuhul ma nii mugavaks minna ei taha, et kannan ka kodus dresse. Seekord on erand – ma tõbine! Sest kodus võiks välistada dressid ( va mõned korrad) ja kanda kas mõnda kleiti või teisi mugavaid ( aga mitte suuri) pükse. Mehel ka rohkem silmailu 🙂

Olge hoitud!

Kakub juukseid

Tere!

Hetkel on tunne, et kakuks juukseid või viskaks midagi (õnneks, mul pehme pall selleks!), sest no kuidas, no kuidas? Kuidas ma saan ebanormaalsest, enda jaoks ebanormaalsest inglise keelest korraliku eesti keelse tõlke? Mis valemiga? Pean tõlkima ühe inglise keelse kokkuvõtte eesti keelseks. Juba need inglise keelsed laused on sellised vildakad…nojah, kirjutaja emakeel pole inglise keel, vaid hoopis hiina keel. Nii palju kääre on vahel 😀 Eks ma ära selle teen, suuremate emotsioonide lainetustena 😀

Eelmine nädal oli tagumiku laiaks istumise nädal. Üks konverents teise otsa. Süüa sai ka. Liikusin megavähe. Lausa piinlik. Reedel käisin ujumas, hea seegi! Laupäeval küll sai end rohkem liigutatud ja väljas oldud. Sai oksi lõigatud, tassitud ja põletatud 🙂 Lõkke ääres oli soe. Päike tuli ka korraks isegi välja. Pidin mingi aeg oma talvejope seljast ära võtma, nii palav oli. Õhtuks olin läbi, eriti veel peale sauna.

Eelmine nädal oli mul esimene kord elus helistada 112 ja kutsuda abi. Minuga midagi ei juhtunud, aga bussis üks vanem härra oli kehvas seisus. Ehk siis kutsuda abi rahvarohkes kohas kellelegi teisele. Õnneks üks naine märkas seda ja hõikas “Aidake!”. Ma kohe helistasin. Kiirabi tuli nii 6-7 minutiga, oi, see tundus nagu venitatud iiris, need minutid. Mingil hetkel hakkas meditsiinitöötajatel väga kiire. Ruttu härra bussi põrandale pikali ja hingatamist ja mingi masin…elektriga. Ma veel omaette pobisesin “Ei või olla?!”, sest ma mõtlesin, et nüüd ongi kõik….ma hakkasin värisema. Õnneks läks kõik hästi, vähemalt senimaani, kuni ma olin seal. Ma kaua ei suutnud olla, mul hakkas halb ja värisesin natuke. Lahkusin. Pool päeva olin häiritud.

Mis siis Louise Hay täna ütleb:

I forgive everyone in my past for all perceived wrongs. I release them with love.

Oh! Jah….täna mul pole aega sellele mõelda 😀

Aga lõpuks sain ma endale Osho raamatu “Armastamine”. Kasutatuna. Ma seda kord juba lugenud, aga laenutatuna raamatukogust. Nüüd on mul enda oma! Ma soovin, et mul kunagi oleks selline nurgake või isegi tuba, mis on täitsa minu. Riiul raamatute jaoks, mõnus diivan, hea lamp, küünlad, kujud, padjad…mida iganes mu hing ihkab riputada seinale või lakke. Ja uksel silt: Keep out 😀 Mul visioon juba olemas!

Üks väike pilt edu saavutamisest:

IMG_3571

Mis siis puudu jääb? Või kas kellelgi on midagi ülearu? 🙂

 

Aitäh, et lugesid! Sest ma näen, et üksikud satuvad mu kirjutisi lugema 🙂 Merci!

 

Mõtted, mõtted…

DAILY POSITIVE AFFIRMATION from LOUISE HAY


NOVEMBER 15, 2017
I am the only person who has control over my eating habits. I can always resist something if I choose to.
Kopeerisin selle mõtte. Jah, täitsa tõsi, mis see lause ütleb. Rohkem ma seda lahkama ei hakka. Või heietama.
Laupäeval käisin joogas, oli hea. Pühapäeval aga vaagisin, kas minna ujuma või mitte. Tahtsin koolitööd teha, aga läksin ikka ujuma. Kokku sai ujutud 200 m, väike paus, 200 m ja boonusena veel 50 m. Sobis küll. Ega üle pingutada ka ei tasu 🙂
Esmaspäeval oli keha nii haige, et sain aja selja- ja õlamassaži. Senimaani seal pinge sees ikkagi. Tunne on, et ma lagunen koost. Üks probleem teise otsa. Keha tõrgub ja tõrgub, mis teeb omakorda meele mõrudaks 😀 mille peale on siis hea süüa komme….kui ma ei suuda keelduda.
Mõtlesin, et lisan oma nädalasse ka ühe seljatreeningu. Oleks vist vaja. Oma seljaga on ju vaja terve elu elada. Osta uut ei saa.
Pidin eelmisel nädalal küsima ühe inimese käest tema isa nime, sest oli soov avaldada kaastunne ajalehes isa lahkumise puhul. Helistasin ja küsisin nime ning kuulen, kuidas teisel pool inimene nutab. Mul ka kohe silmaveed valla. See oli nii raske. Terve päeva käisin ringi nutt kurgus. Ma arvan, et kui ma näen seda inimest ja kallistan teda, siis jälle nutan…
Aga noh, mõnikord on ju vaja nutta! 🙂
Pildiotsingu positive vibes quotes tulemus
Jah, sellised laused on toredad. Aga mõnikord viskab üle see “Think positive!”, siis ma tahaks öelda…midagi ebaviisakat 🙂
Soovitan ühte nippi, kui mingil hetkel kõik lained üle pea 🙂
Link:

 

Ahjaaa, eile ostsin uuskasutuskeskusest kolm piparkoogivormi! Üks mehike, inglike ja siis selline vorm, mis ühelt poolt teeb südameid ja teiselt poolt sellist lillekujulist vormi. Piisab nendest küll! Kokku läks  0.60 eur. Win-win! Tegelikult läksin uurima, kas leidub mingit seljakotti…oli küll, aga kahjuks lastele mõeldud seljakotid. Mul on kopp ees, et mu käekott nii raske. Vahel oleks hea kahele õlale kogu see raskus jaotada. Käekotis on loomulikult kõik vajalik….
you_can_do_it__by_teagle-db9g2cg.jpg
Aitäh, et käisid hetki püüdmas!
(Selline lause oli ühes Haapsalu poes)

Käsi…see pole minu käsi!!

Hei-hei!

Viimasel ajal tunnen, et mu käsi pole nagu minu oma. See haarab igasuguste maiustuste järele! Ja loomulikult jõuab see magus ka minu ajju. Igal pool on kommid, kommid, šokolaadid, küpsised ja koogikesed! Täitsa jabur! Ja minu silmad peas põlevad…Loodan, et suurem magusaisu on möödumas 🙂 ja tunneli lõpus hakkab valgus paistma. Ehk pole ma ainuke, kelle käsi on kurjast vaimust vaevatud….Vähemalt lähevad püksid veel jalga 😀 ja uut garderoobi muretsema ei pea.

Pimedus on minust küll kohati teinud koopainimese. Kui koju jõuan, siis enam nina välja ei pista. Tegelen koduste ja kooli asjadega. Ja loen raamatut. Olen niisama.

Üks hommiku käisin joogas, oi, raske oli üles saada 😀 Aga õhtul vajusin diivanil magama, magasin nii 40 min, ärkasin ja kobisin siis pesema ja uuesti teki alla. Nii väsinud olin. Imelik…

Kolmapäeval tegin esimest (teist) korda sushit ise. Kõige esimesel korral näitas sõbranna kuidas teha ja olin rohkem pealtvaataja rollis. Aga arvan, et mu katsetus läks hästi ja ära sai söödud see sushi. Olgu öeldud, et ma tegelesin sellega kokku u 3 h. Peale tööpäeva seda eriti teha ei tasu. Võib-olla olin  aeglane ja sellest selline ajakulu.

IMG_3448.JPG

Nämm

 

Natuke kuumust…

IMG_3416.JPG

Hõõguvad tukid ja süsi.

Mu masterplaan on teha kord päevas tööl õlgadele harjutusi. Tegin täna juba. Leidsin juutuubist vastavad videod. Kange olen. Ujumine on alles pühapäeval. Muidu koopainimesena vajun veel rohkem kühmu 😀

Mu suurem ja vägevam plaan kodus taas juutuubi trenni teha on vajunud sügavamale kui on Šotimaal Loch Nessi järve kõige sügavam koht. What a dissapointment…

 

Vähem magusat!